Click here to view in saveable .PDF format
SUURLÕKE LAULUD
1 – Seedrioru laul
2 – Kungla rahvas
4 – Postipoiss
5 – Hei vallerii
6 – Tallinna teel
7 – Kas tunned maad
8 – Rotterdam/Jää Jumalaga Mann
10 – Vändra metsas
11 – Merepidu/Meri on meri jääb
12 – Perekonna valss
LÕKELAULUD
13 – Aga neidudel meeldib
15 – Delilah
16 – Eestlane olen ja eestlaseks jään
17 – Ei me ette tea
19 – Eidekene ketrab
20 – Esmaspäev on selleks loodud
21 – Hulkuri valss (Lossides krahvidel)
23 – Isamaa ilu hoieldes
24 – Jaanipäevaks körgeks kasvab rohi
25 – Joo sõber joo
26 – Karjala jaaniöö
27 – Kaugel, kaugel
28 – Kauges külas
29 – Kaunimad laulud
30 – Kaunis kodusaar (Taamal kus kauge silmapiir)
31 – Kihnu neiu
32 – Kikilips
33 – Kingsepa Antti
34 – Kord olin ma röövlite pealik
35 – Kui kallist kodust läksin
36 – Kui ma alles noor veel olin
37 – Kuldne õhtupäike
39 – Liisa
40 – Läbi päeva ja öö
42 – Ma võtan viina
43 – Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll
44 – Me mõtted on priid
46 – Metsa läksid sa
47 – Metsavendade laul
48 – Mu isamaa armas
49 – Mulgimaa
50 – Mullu mina muidu karjas käisin (Karjapoiss)
51 – Mustjala pulmarong
52 – Mutionu pidu
53 – Mäepere talgud
54 – Naabri Mari
55 – Noorus on ilus
56 – Oi külad, oi kõrtsid
57 – Pea õits’vad lilled
58 – Peo laul
59 – Puhu tuul
60 – Punapea Meeri
61 – Põdramaja
62 – Saaremaa (Ma vaatan paadist kiikriga)
63 – Saaremaa valss
64 – Sauna taga
65 – Seitse pruuti
66 – Sigarettid ja viinad
67 – Suur lilleaed
68 – Sõdurid
70 – Tiina Tiina
71 – Täna me liigume
72 – Türsamäe polka (Päike veerend)
73 – Valgeid roose
74 – Vana ja väsinud
75 – Vana viis
76 – Viina joo
77 – Viljandi paadimees
78 – Väike maja
79 – Väiksed käed
80 – Õige valik
81 – Õllepruulia
82 – Ärkamis aeg
83 – Öö pime
84 – Ütle meri mu meri
1) Seedrioru laul
Kui ma Seedrioru küngastele jõuan Leian sõpru hulgana, leian sõpru hulgana. Kui ma Seedrioru küngastele jõuan Leian sõpru hulgana. Hoo-rei, me Seedrioru noored, Vaba mets meil kaitseja, elu, ilus oled sa! Hoo-rei, me Seedrioru noored, Tuuled meid ei kohuta. Vallera! Elu suvekodus mulle palju rõõmu teeb, Eesti elust kuulda saan, käe sõbral ulatan. Elu suvekodus mulle palju rõõmu teeb, Eesti elust kuulda saan. Kui siit lahkun kaunid mälestused kaasa viin, Neid on hea jutusta, järgmist suve oodata. Kui siit lahkun kaunid mälestused kaasa viin, Nei on hea jutusta.
2) Kui Kungla rahvas
Kui Kungla rahavas kuldsel aal Kord istus maha sööma Siis Vanemuine murumaal Läks kandlelugu lööma. :,:Läks aga metsa mängima Läks aga laande lauluga:,: Läks lauluga, läks lauluga, läks lauluga! Säält saivad lind ja lehepuu Ja loomad laululugu Siis laulis mets ja meresuu Ja eesti rahva sugu. Siis kõlas kaunis lauluviis Ja pärjad pandi pähe Ka murueide tütreid siis Sai eesti rahvas näha. Ma laulan mättal, mäe peal Ja õhtu hilja õues Ja Vanemuise kandle hääl See põksub minu põues.
3) Täna öösel naudin elu
Täna öösel naudin elu,
Vallatledes Sinuga.
Täna imetlen su ilu,
Homme võitlen surmaga.
Kõik maailma uhked roosid,
Kingin täna Sinule.
:,;Täna hüüan ainult: "Proosit!”
Kallimale neiule!:,:
Armastan Sind igavesti,
Armastan Sind surmani.
Mingu juuks mul hõbehalliks,
Armastan Sind ikkagi.
Tulgu homme torm või maru,
Vara veel on murda pead.
Enne ahastust ja valu,
Viimsed hetked olgu hääd!
Ütle sõber, mis on elu?
Ütle, mis on armastus?
“Elu on vaid vaev ja valu.”
“Armastus on unistus!”
Sõbrad, täitkem veel kord klaasid,
Tervituseks elule,
Sõbrad hüüdke veelkord: "Proosit!"
Kallimale neiule!
4) Postipoiss
Palju aastaid mööndund sellest a’ast, Kui veel olemas ei olnud meie maal Ronge, autosid, jalgrattaid Ega tehtud pikki matku Nagu tänapäeval kõikjal näha saab. Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, Külast külla, linnast linna viis ta tee. Kõikjal uudiseid tõi postipoiss kaugelt — Nüüd vaid möödund ajast mälestus on see. Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl, Juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sõitis Mõni rikas linnakaupmees. Sõidust mõnusasti habe härmas tal. Kirja kallimalt ka postipoiss veel tõi, Vahel suudluse ta selle eest siis sai. Mitu hõberaha taskus Selle vaeva ära tasus, Mida teekond pikk tall’ kaasa tuua võis. Postijaam ja külakõrts need üheskoos. Soojas kambris oli tuju ikka hoos. Siis kui jalgu puhkas hobu, Peeti külmarohust lugu. Varsti sõit läks lahti jälle täies hoos.
5) Hei-vallerii
Ma meremees vahva, mul julge on rind, Hei-vallerii, hei-valleraa, Ei ühtegi tormi, mis kohutaks mind, Hei-vallerii, hurraa!!! Mul sadamas ootamas kaunitar neid, Tal ütlen, sa oled mu ainuke leid, Hei-vallerii, hei-valleraa, hei-vallerii, hurraa!!! Mul silmades armastus iial ei kao, Hei-vallerii, hei-valleraa, Ma igale annan se’st paraja jao, Hei-vallerii, hurraa!!! Kui rahagi otsas ja purjus on pea, Üks suudlus mu neiult ja unub kõik see, Hei-vallerii, hei-valleraa, hei-vallerii, hurraa!!! Ja hommikul uuel kui selgineb pea, Hei-vallerii, hei-valleraa, Siis sammud ma uuesti laevale sean, Hei-vallerii, hurraa!!! Pean andestust paluma neiukese käest, Et viimasest valsist ta ilmagi jää, Hei-vallerii, hei-valleraa, hei-vallerii, hurraa!!! Nii on minu elu kui rändaja lind, Hei-vallerii, hei-valleraa, Mu jalge all kiigub ja liigub veepind, Hei-vallerii, hurraa!!! Ma meremees vahva mul julge on rind Mis tuksub ka sulle, mu kodumaa pind, Hei-vallerii, hei-valleraa, hei-vallerii, hurraa!
6) Tallinna teel
Seal linna tuled säravad Ja pikad tornid paistavad- Kodumaa meelitab mind. Mu südames on tunda veel, Sest rõõmust laulab minu keel, Et olen jälle Tallinna teel. Ma pidin kaua ootama, Enne kui sain tulema Aga nüüd olen teel tagasi Ja nüüd, et tulen tagasi Ei enam lahku sust iialgi Nüüd ma olen Tallinna teel. :,:Tallinna teel, tallinna teel Olen nüüd Tallinna teel.:,: Ma olen kaua unistand Et käia mööda tänavaid, Mis ajalugu pole unustanud. Kus sangarid langesid Ja iseseisvust võitlesid Sini-musta-valge lipu all. Kui mõni peaks unustama Kus on nende sünnimaa Neile peab meelde tuletama: See on meie kodumaa, Armas, kallis, Eestimaa Ja lähme uhkelt Tallinna teel!
7) Kas tunned maad
Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt, Käib Läänemere kaldale. Ja Munamäe metsalt, murult, Käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu hall, Lord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsaladvad, Nii lahkelt järvi, rohumaid. Siin taeva vihmal oras võrsub, Ja päike paitab viljapäid. Siin kasvab eesti meeste sugu, Ja sammub vabadusele. Siin kasvab priskelt eesti neiu, Ja sirgub eesti mehele. Siin tõstab rahvas põllurammu, Ja matab endist viletsust; Siin püüab rahvas vaimu valgust, Ja võidab endist pimedust. Oh tõotagem südamest Me mehed olla igavest! Ja laulgem nüüd ja lõpmata: Sa kosu, kasva, kallis kodumaa!
8) Rotterdam/Jää Jumalaga Mann
Esimene tüürimees ei raatsi iial juua Kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua :,:Jää Jumalaga Mann sest tuules oli ramm, Ja meie reisu sihiks oli Rotterdam.:,: Kapten vana merikaru juua täis kui tint Jäi baki alla magama kui väljas oli vint. Pootsman on meil selge peaga vaikne naga toi Purjus peaga lärmab nii et ruhvis kerkib koi. Kokal puder põhja kõrbes see on paha mark, Siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk.
9) Mats alati on tubli mees
Mats alati on tubli mees, ta kedagi ei pelga; :,:Ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga:,: :,:Ja kui see laul meil korda lä’eb, ei meie kimpu jää:,: Kord astus oma pambuga, ta läbi mõisa õue, :,:Saks tuli vastu kärkides kui kõige kurjem kõue:,: “Kas Sina tõbras parunit ei enam tunda taha? :,:Või on sul munad mütsi sees, et müts ei võtab maha?:,: Mats võtab mütsi maha küll, siis seisab müts tal põues; :,:See sünnib toas, kirikus, kuid mitte mõisa õues.:,: Mats alati on tubli mees, ta kedagi ei pelga; :,:Ei kummarda ta saksa ess, ei tõmba küüru selga:,:
10) Vändra metsas
Vändra metsas, Pärnumaal ju-heidii, ju-heidaa, Lasti vana karu maha, ju-heidii, ju-heidaa. Vändra metsas, Pärnumaal Lasti vana karu maha. Ju-heidii ja ju-heidaa, ju-heidii-heidaa, Vallerii, valleraa, valleral-lal-lal-lal-lal-la, hei! Ju-heidii ja ju-heidaa, hu-heidii-heidaa. Pojad jäivad järele… Viidi Pärnu laadale… Õpetati tantsima… Kahel käpal kõndima… Kes ei tahtnud tantsu lüüa… Ei sand peremehelt süüa… Laul olgu lühike või pikk… Peaasi et on õpetlik… Karu pandi praadima… Kaetud paksu soustiga…
11) Merepidu/Meri on meri jääb
Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, lained mürinal randuvad siis. :,: Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, ei tähti seal vilkumas näe. Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad minu ümber sa armutult seod.
12) Perekonnavalss
:,:Üks vanamees raius üht jämedat puud Ja ohkas: "Mul valusad kondid ja luud.:,: :,:Kui peremees paremat süüa ei anna, Ei jaksa ma vaevale vastu küll panna." :,: :,:Üks vanamees raius üht jämedat puud Ja ohkas ja vahtis küll tähti, küll kuud. :,: :,:"Oh oleks mul raha, oh oleks mul vara, Ma võtaksin naise ja kallistaks teda." :,: :,:Üks vanamees raius üht jämedat puud Ja ohkas ja muigutas mõnuga suud. :,: :,:"Oh oleks mul naine, kes järjest mind musiks Ja muside andmisest iial ei väsiks." :,: :,:Üks vanamees raius üht jämedat puud Ja ohkas: "Kus on küll need peenemad puud? :,: :,:See puu on nii jäme ja kirves on nüri. Siin toksi ja toksi kui viimane ori." :,:
13)Aga neidudel meeldib
Üks noormees ja neiu kord seisid metsateel. Seal linnud laulsid puiel ja päike säras veel. Siis korraga parv sääski neid hammustamas käis, Neid piiras kari lehmi–küll, kurat,tegi hinge täis. Aga neidudel meeldib see väga, See on neidude südamesoov. Igal õhtul, kui voodisse läevad, Ainult poissmeestest näevad nad und. Poiss ostis neiul püksid ja siidikombinee, Siis küsis: “Kallis Kati, kus on sinu kambrike?” Ja kui poiss kambri jõudis, tal tee peal seisis äi. Mis ütles poisi süda? Küll, kurat, tegi hinge täis. Siis noormees jättis neiu ja sirge puiestee, Sest äialt saadud muhud tal kipitasid veel. Kes tuleb nüüd veel kosja! Neid poisist ilma jäi. Mis ütleb äia süda? Küll, kurat, tegi hinge täis.
14) Ants oli aus saunamees
Ants oli aus saunamees, Saun oli paksu metsa sees. Hundid karud käisid sees, Rebane istus katusel. :,:Oi juulifallera, poiss sõitis Tallinna. Ta magas pingi all, sest raha polnud tal.:,: Ants läks mõisa kaebama Suure uhke tõllaga. Seitse siga tõlla ees, Vana emis kõige ees. Puupöör oli püksi ees, Sassis habe rinna ees. Sambla-tort oli piibu sees, Siiski oli kõigist ees.
15) Delilah (by Tom Jones)
I saw the light on the night that I passed by her window I saw the flickering shadows of love on her blind She was my woman As she deceived me, I watched and went out of my mind My, my, my, Delilah Why, why, why, Delilah I could see, that girl was no good for me But I was lost like a slave that no man could free At break of day when that man drove away, I was waiting I crossed the street to her house and she opened the door She stood there laughing I felt the knife in my hand and she laughed no more My, my, my, Delilah Why, why, why, Delilah So before they come to break down the door Forgive me Delilah, I just couldn't take anymore She stood there laughing I felt the knife in my hand and she laughed no more My, my, my, Delilah Why, why, why, Delilah So before they come to break down the door Forgive me, Delilah, I just couldn't take anymore Forgive me, Delilah, I just couldn't take anymore
16) Eestlane olen ja eestlaseks jään
Tuhat korda kas või alata, tuhat aastat tõusu, mitte luigelend. Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end. Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää vabalt vaarisa moodi. Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi. Tuhat kõuehäälset küsijat: Vaba meri. Põlistalud. Püha muld. Tuhat korda tuhat püsijat kõige kiuste elus hoiab püha tuld. :,: Eestlane olen ja eestlaseks jään …:,: Nende mehiste meeste moodi.
17) Ei me ette tea
Kui olin väike tütarlaps, küsisin emalt, mis on meil ees: „Kas on ka päevad päikest kõik täis?” Ema mul vastas vaid: „Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. Kuid ometi see, mis peab, :,: tuleb kindlalt kõik …” :,: Möödusid aastad, suureks sain, küsisin õrnalt armsamalt ma: „Kas palju õnne ootamas meid?” Armsam mul vastas vaid: Nüüd, kus mul endal lapsed on, küsivad nemad: „Mis ootab meid? Kas on me elu rõõmus ja hea?” Mina siis vastan neil:
18) Ei ole üksi ükski maa
Jääb ikka nii, et Saaremaa näeb õhtupäikse õitsimist. Ta kõrval tunneb Hiiumaa üht õiget sugu õitsilist. Veel linnupesi Läänemaal võib leida rannaroost, veel aru annab Harjumaa me rahva sünniloost. Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa! Teab loodus vaid, teab isamaa – meil tuleb üksteist aidata… Ei ole üksi ükski maa, ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa! Ei ole jännis Järvamaa kui seemne ootel põld on must. Ei peleta meid Pärnumaa jutt põlislaande eksinust. Ehk tarkust toitev Tartumaa teab, mis on mehemeel? Kui kaua suudab Võrumaa end hoida õigel teel? Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa! Teab loodus vaid, teab isamaa, meil tuleb üksteist aidata. Ei ole üksi ükski maa ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa! Kas jääb ka nii, et Mulgimaa eal pügada ei lase end? Kas vaikust valvav Valgamaa on hüüdjatega ühinend? Kui puhtaks jäävad Virumaal kõik selge veega allikad, siis alles julgen ütelda, et elan omal maal. (et elan omal maal) Teab loodus vaid, teab isamaa, meil tuleb üksteist aidata. Ei ole üksi ükski maa ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa! Ei ole üksi ükski maa… Teab loodus vaid, teab isamaa, meil tuleb üksteist aidata. Ei ole üksi ükski maa ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa! Ei ole üksi ükski maa… Ei ole üksi ükski maa… Ei ole üksi ükski maa…
19) Eidekene ketrab
Eidekene ketrab, heietab lõnga, heietab kondisel käel, :,: värtnakese vurinal laulu lööb kaasa, kuni ta magama jääb. :,: Eidekene unes näeb kadunud noorust, armsam tal härraste kokk. :,: Eidekene paneb käed armsamale kaela – ärgates süles tal vokk! :,:
20) Esmaspäev on selleks loodud
:,: Esmaspäev on selleks loodud, et saaks terve päeva joodud.:,: :,: Teisipäeval minu käsi viina viskamast ei väsi. :,; :,: Kolmapäeval süda paha – näha kedagi ei taha. :,: :,: Neljapäeval uue hooga hakkan jälle viina jooma. :,: :,: Reedene päev ka see pole kaine, ära sai joodud “Lõunamaine”. :,: :,: Kui on jõudnud laupäeva õhtu, viinakest mina kallan kõhtu. :,: :,: Pühapäeval trilla-tralla kallan viina kõrist alla. :,:
21) Hulkuri valss (Lossides krahvidel)
Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas šampanja, viin ja šartröös, kuid südamed külmad kui jää. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade, tormide laul, seda marulist hulkuri valssi, tule minuga, neiu, ahhoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu, kui mõrsjaga teed astuvad. Ei hulguse armastus tooruseks lä’e, tal süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada ja õnne tal näidatagi. Nüüd rändan siin ilmas kui põlat’ pajats, mul südames kurbusejoon. Ma mõrsjaga olen kui ööbikupaar hüüab elu meil: õnne teil toon!
22) Ikka viin, viin, viin
:,:Minu vend on põdrakasvataja kaugel põhjas, Mis ma talle küll sünnipäevaks viin?:,: :,:Ikka viin, viin, viin!:,: x4 :,:Minu õde korjab põhjas põtradele sammalt, Mis ma talle küll sünnipäevaks viin?:,: :,:Minu onu paneb liipreid maha kaugel põhjas, Mis ma talle küll sünnipäevaks viin?:,: :,:Minu isa teine vend on miljonär Alaskal, Mis ta mulle küll sünnipäevaks toob?:,: :,:Minu sugulased ei saa põhjast ära tulla, Neile armas on põhjapöörijoon.:,: :,:Ikka joon, joon, joon!:,: x4
23) Isamaa ilu hoieldes
Isamaa ilu hoieldes. Vaenlase vastu võideldes: :,:pane tähele, pane tähele!:,: :,:Kui sina usud endaasse:,: :,:arukate arvamisse:,: :,:tugevate turjadesse:,: :,:vanemate vägevusse:,: :,:noorte meeste nobedusse:,: :,:õdedesse, vendadesse:,: :,:enne kõike endaasse:,: siis saad põlve parema, siis saad põlve parema! :,:Kui sina usud hundi juttu:,: :,:kardad koerte klähvimisi:,: :,:kuulad sakste sajatusi:,: :,:kannupoiste kaebamisi:,: :,:saamameeste salvamisi:,: :,:madalate manitsusi:,: :,:sõgedate sõitlemisi:,: siis ei saa sa midagi, siis ei saa sa midagi! :,:Kui sina vajud valedesse:,: :,:upakile unedesse:,: :,:käpakile käsu alla:,: :,:röötsakile rubla alla:,: :,:siis saad kirbud kubemesse:,: :,:sügelised südamesse:,: :,:päised pähe, kondid kõhtu:,: siis sa lähed põrgusse, siis sa lähed põrgusse! :,:Kui sina usud endaasse:,: :,:siis sina usud rahvaasse:,: :,:taludesse tarkusesse:,: :,:õpetusse, õigusesse:,: :,:kodukoha kaasikusse:,: :,:pilvepiiril pääsukesse:,: :,:siis saad vaimu vägeva:,: siis saad põlve parema, siis saad põlve parema!
24) Jaanipäev
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kõrgub kastehein. :,: Ütle, kust ma rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jaanipäeval süüdatakse tuled, tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb – igal pool saab muserdatud hein. :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite – niikuinii seal niitmata jääb hein. :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi, sügis jõuab, jääb vaid kuluhein. :,: Ütle, kust küll rada teha tohin – igal pool on noor ja õitsev hein! :,:
25) Joo, sõber, joo
Mu naine on üks vana nõid, Kes muud ei taha kui raha – Viina ja raha, viina ja raha. :,:Joo, sõber, joo, Joo ennast täis kui siga! Oma viimased sendid sa kõrtsmikul vii, Ja ütle, mis elul on viga!:,: Itaalias, Hispaanias ja kaugel, kaugel Hiinas Juuakse viina, viina ja viina. Atlantia ja Peipsi järv ja teised ookeaanid: Seal sõitvad suured praamid, Neil peal on viina-aamid.
26) Karjala jaaniöö
Nõnda kõrgeid kuuski kui on Karjalas Pole näinud ükski mets ja laas Ja ka neiud seal on kõige kaunimad Seda ütlema ma pean Hei ju ja radi-ridi ralla Laulu rõõm pääsnud minust valla Ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti Keda kutsun endaga tantsima. Ja kui kätte jõuab jälle jaaniöö Tule ümber rahvas tantsu lööb Tule paistel rõõmsalt särab neiu palg Metsas õitsab sõnajag. Hei ju ja radi-ridi ralla… See on Karjala jaaniöö.
27) Kaugel, kaugel
Kaugel, kaugel, kus on minu kodu Kaugelt terviseid saadan ma sul :,:Üksi rändan ma võõramaa radu, Pisar laugel kui meelestub mul.:,: Tasa nuttis seal kallim mu rinnal Tasa sosistas õrn tuulehoog :,:Kurvalt kaebasid kajakad rannal, Vaikselt vulises vahune voog.:,: Vaikseks jäänud on tormine meri Vaikseks jäänud on kallima rind :,:Üle lageda vete vaid kajab, Kurb ja igatsev hulkuri laul.:,: Kaugel, kaugel kus on minu kodu, Kaugelt terviseid saadan ma sul :,:Üksi rändan ma võõramaa radu, Pisar laugel kui meelestub mul.:,:
28) Kauges külas (Curly Strings)
Kauges külas, vanaema juures Elasin kord, kogu suve Vanaema ja mu armas vanaisa Aga noorel neiul, neist ei piisa Jooksen randa, koduküla randa Et saada pruuniks, teiseks juuniks Võtan kaasa, reketid ja maki Kuid rannas on vaid üks võrku paikav papi Siin kauges külas, teisi näinud pole veel Tühi rand ja nõmmeliivatee Siin ei ole, pangaautomaati On vaid naati, palju naati Pole noori, pole ühtki poodi Miski pole, linna moodi Jooksen randa, koduküla randa Et saada pruuniks, teiseks juuniks Siis on pidu, teise küla pidu Seal on noored, teised noored Siin kauges külas, teisi näinud pole veel Tühi rand ja nõmmeliivatee Korraks vaatan, seljataha veel Tühi rand ja nõmmeliivatee Korraks vaatan, seljataha veel Tühi rand ja nõmmeliivatee
29) Kaunimad laulud
Kaunimad laulud pühendan sull’, Vanematest armastatud kallis kodumaa! Võimsasti tuksub süda siis mul, Kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tõuseb tugev laulu hääl Südame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mul ikka, Kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kõla siis, ühine laul Õitsegu, kasvagu kodumaa! Priiuse päike paistab me maal, Rusujatest vabastatud Kalevite ra’al! Orjuse kütked purustud maas, Muistene priius meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, Kaunimad ajad ootamas ees. Võimsasti kõla siis ühine laul: Õitsegu, kasvagu, kodumaa!
30) Kaunis kodusaar
Taamal, kus kaugel silmapiir, Sääl kus koidul kumab päiksekiir Aiman saart mis mul koduks sai Kuid mis minul ammugi maha jäi. Mu kaunis kodusaar Meid vaid ühendab taevakaar Kuid kui taas tulen tagasi Ei siis enam lahku sust iialgi Kui tõusnud päike, algamas töö Või kui on laskunud sume öö Mõtted lendavad üle vee, Kodusaare kivise rannale. Näen rannal isa, kui õhtul ta Läheb merele võrke panama Või kuidas ema on karjateel Loomadega tulemas eha eel. Oh kuidas igatsen jälle sind Mu rand, kust elutorm on uhtunud mind Küll siis rõõmulaulu laulan sul Kui kord sina vaban vastu mul.
31) Kihnu neiu
Seal väikses Balti merel üks väikene Kihnu saar. Minu igatsus ta järel, mil ükskord sinna saan. Las laine möllab, torm, tuul puhub purjesse. Laev lendab täies vaardis, rind vahutab tal ees. Sina väikene Kihnu neiu, ei ütle mina sul muud. Sina ikka minu neiu, sind kuumalt armastan. Sina ilus, hiina plika, sind armastan ju ka. Mina sõidan Balti meres, sina kaugel Aafrikas. Kui täna mul puudub raha, olen rahul sellega. Joon vanad püksid maha, küll homme uued saan.
32) Kikilips
Tean et riie meest ei peida Tean mis väärt on mehe müts Vati kuube ma ei laida, paha pole texas püks Aga lood on hoopis teised, kui sul kõrval kena tips Ükskõik mis seljas ongi sul, peaasi kikilips! Kikilips teeb mehe sikkiks, Kikilipsu pühaks pean Kikilipsuga siin ilmas kõik ma kätte saan Kikilips teeb lahti uksed Murrab lahti südamed Ei kikilipsu vastu saa Siin maa peal keegi veel. Kikilips võib olla kirju, pruun, punane või must Ta ei heida sulle varju, pigem kaunistab sind just Kui sind naine maha jättis, ja sa küsid minult miks Siis vastan üpris veendunult, sul puudus kikilips!
33) Kingsepa Antti
Jah ega ilmaaegu meile külamoorid Pilke ei saada, järgi ei vaata Ei nemad muidu vahi meid mehi noori Teavad me tugevad ja turjakad Kingsepa Antti ja teisedki poisid, Läbi küla agarasti astuvad kõik üheskoos Kingsepa Antti ja teised täitsa poisid, Hurradi juh-hah-hei! Siin meie oleme kõik tõsisemad vennad Täis mehe võimu, vahvust ja vaimu Laupäeva õhtul aga kerkivad kannad Tööriistad kotti ja kõndima Las aga latravad ja ennustavad eided Silmad kui rattad, suud nagu värtnad Proovigu korra ainult laimata meid nad Siis tühjast tüli saab tulema. Nii meie mehepojad külavahel läevad Kindlad on jalad, kürvuti õlad Piigad kõik seisatavad vaatama jäävad Poisse meid paremaid piiluvad. Ei meie tulnud ole eitede kaeda, Nendele vaeda, raikama aega Siia meie tulime, et võiksime leida Endal nägusa nooriku.
34) Kord olin ma röövlite pealik
Kord olin ma röövlite pealik, Oli salgas kaksteistkümmend meest. :,:Me röövisime rikkaid ja vaeseid, Ja neidude südameid ka.:,: Me laeval oli puusärgi kuju, Ja mastiks tal võllapuu. :,:Mille otsas rippus verine plague, Ja selle peal surnupealuu.:,; Me sõitsime läbi kõik mered, Kus iganes peatus me laev, :,:Me panime voolama vered, End rikkasti tasus me vaev.:,: Me laeval oli saaki nii palju, Ja viina, mis igamees jõi. :,:Kõik röövis veealune kalju, Mis laevale hukatust tõi.:,: Kõik mehed mul uppusid ära, Merepõhjas on neil vaikne haud. :,:Mina üksinda pääsesin ära, Mu päästjaks sai viinapüti laud.:,: Oh, oleks ma röövlite päälik, Oleks laevas kaksteistkümmend meest. :,:Me rööviksime rikkaid ja vaeseid Ja neidude südameid ka!:,:
35) Kui kallist kodust läksin
Kui kallist kodust läksin, :,: ma ära kaugele,:,: Siis ütles kase varjul mul hella neiuke: ‘Nii selge kui see allik :,: on minu armastus.:,: Siit käib küll õhtu õhtul su järel igatsus!’ Sinu süda on kui Emajõgi, Voolab vaikselt, tundamata ta vägi. :,:Täna võid sa neidu armasta, Aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad!’ Ma nägin mõnda kaske :,:ja mõnda allikat,:,: Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat. Ei olnud kask, ei allik :,:nii armas ometi,:,: Ei vaatnud võõras neiu nii õrnalt iialgi. Kui kaugelt jälle koju :,:ma rõõmul rändasin.:,: Ja allikat ja kaske ma jälle tervitin: Kask oli ära kuivand :,:ja allik mudane;:,: Mu neiu oli läinud ju teise kaenlasse.
36) Kui ma alles noor veel olin
Kui ma alles noor veel olin unistasin ma: Küll võib elu ilus olla noore naisega! Jaa, jaa, jaa, jaa, unistasin ma: Küll võiks elu ilus olla noore naisega! Aastat paar ma olen juba olnud naisemees, Aga ühtki nööpi pole minu pükstel ees! Naine on mul noor ja ilus, laulab, mängib ka. Kõik on kadedad ja kurjad, et ta’d võtnud ma. Toit, mis naine laual’ kannab, on nii soolane, Musu, mis ta mulle annab, on nii vesine. Armsad sõbrad, võtke kuulda minu eluloost. Naist küll võtta pole nail- ta on kurjast soost!
37) Kuldne õhtupäike
Kuldne õhtupäike, ilus oled sa, :,:Kui sa viimse läike saadad üle maa!:,: Hoia kinni, muidu võid sa uppi lennata, Minust kinni hoia sa – ha-ha-haa. Siis võid kartmata mäest alla lennata Üheskoos täies hoos minuga. Vallera! :,:Mamma, mamma, see poiss on jälle siin, Kes mulle suhkrusaia tõi ja ise ära sõi!:,: :,:Ai trika-trika-trika-trika trallalallallaa, Mu tsimmi kingad kontsata ja taldu pole all.:,: :,:Välja, välja vabariigi seest, Kes joovad Eesti viina ja ei räägi eesti keelt!:,: :,:Ei vabariigi sõdurit ei leina neiu rind, Vaid teda leinab ainult meie vabariigi pind.:,: Ai juku-juku-till-till-till, Minu voodi serval ruumi küll Kui tuled minu voodi servale Ei lüka ma sind kõrvale. :,:Mis meil viga hulla-hullata, Kui sinna ei pääse mamma vitsata:,: Rõõmsaks muudad meele, kui sind näen ma! :,:Laulma paned keele õhtu ehala!:,: Une rüppe heidad, päike, puhkama. :,:Hommikul meil koidad uue iluga!:,:
38) Las käia armas peremees
Las käia, armas peremees, nii kõrgelt õllelained! :,:Täna pikk meil öö on ees:,: Kuid homme olgem :,:kained!:,: See mees, kes õllel au ei tee, ja varakult läeb voodi, :,:See on kui närtsind lilleke:,: Ja lepalehe :,:moodi.:,: Kuid mees, kes enne hommikut, ei lahku õllelauast, :,:See elab elu võrratut,:,: Ja võrratult läeb :,:hauda.:,: See neid, kes poisilt musi saab, ja emale läeb kaebma, :,:See on kui süütu talleke,:,: Ja süütuna läeb :,:taeva.:,: See neid, kes poisilt musi saab, ja ise vastu annab, :,:See on kui õitsev õunapuu:,: Ja varsti vilja :,:kannab.:,: See mees, kes neljakümnene, ja kehakaal teeb liiga, :,:See jätku õlled rahule,:,: Ja joogu valget :,;viina.:,:
39) Liisa
Sõitsin oma setukaga linna poole traavi Ilm oli ilus nii et tolmas tee Eespool nägin tüdrukut, kes maanteelt keeras kraavi Tundsin ära kohe, oli Liisa see. Liisa, päikseline naine Liisa, kaunis ilmne naine Liisa, unelmate naine Aga hobu oli väsind ja piip oli kustund. Võtsin Liisa vankrisse ja sõit läks jälle lahti Seal ta mul siis tuletas kui lasnud õun Enam ma ei saanud mud, kui ainult Liisat vahti Ohjad läksid meelest aga rinnas oli põu. Liisal olid juuksed nagu vilja kõrred kuldsel Silmad olid sinised kui kohvi klaas Rinnad olid ilusad ja ümarad ja kõrged Puusa jooksu andis ainult vaadata Võtsin Liisal ümbert kinni, musu tahtsin võtta Liisa oli soe just kui värske sai Aga selles ürituses jäin ma kohe hätta Liisa mulle PLÄRTS! vastu lõugu lõi.
40) Läbi päeva ja öö
Üle made ja mere, läbi päeva ja öö, Üle metsade, laante, läbi radari vöö. Üle aja ja elu, olgu halvaks või heaks – :,:On paik mida austan, mis on mu isamaa.:,: Ei ma ole seal sündind, ei mu jalad seal käind, Ei mu silmad ta valu ega rõõmusid näind. Aga isegi kaugel, mulle selge on see – :,:Et juured on pikad üle mandri ja vee.:,: Kuigi sirgunud võõrsil, käinud võõrama teel, On mu soovid ja mõtted kus mu rahvas ja keel. Oh Eesti, kas kuuled kuis mu süda sul lööb? :,:Üle mere ja metsa, läbi päeva ja öö.:,:
41) Ma tahaksin kodus olla
Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad :,: ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui rukkipõld kollendab :,: ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,:
42) Ma võtan viina
Elus pole alati kõik nail, Elu toob meil rõõme, kurvastust. Ent sageli kui saatus liiga vali, Ma kuskilt pean ju leidma lohutust. Ma võtan viina, sest olen täna kurb, Ma võtan viina, sest pettis mind mu arm. On keegi teine, keda armastab ta, On keegi teine, ja ma nõnda üksinda. Ma võtan viina su terviseks, mu neid, Et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest, et jäädavalt sinust lahkuma nüüd pean, Ma võtan viina soovides sul head.
43) Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll
Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll: Näed elu, ent varsti läeb valuks see sul! :,:Ah kui juba mürgel, siis mürgel lõpuni! Ah kui juba unustus, siis olgu täielik!:,: Ju nooruses tormasid ellu sa ka, Kulutid jõudu, ent kõik see asjata! Nüüd pooled su nooruse päevist on läind, Kuid neis oma õnne sa pole veel näind! Ka teaduse kõrgusel rühkinud sa, Kuid suurimad tõed ka seal sul leidmata! Ja armastushurma sa tunda ka saand, Kuid sellest sul valulik mälestus jäänd! Sest valagem klaasid kõik uuesti täis Ja joogem nad tühjaks, vast aitab, küll näis!
44) Me mõtted on priid
Me mõtted on priid, kes suudaks neid köita! Kes vägev on nii, et vangi neid heita! Ka vanglas ja vaevas Neil lahti on taevas. :,: Kõikvõimsad me nii - Me mõtted on priid. :,: On elada room kesk päikese kulda; On harida room Maad - emakest mulda. Ja kannatust kanda ja ohvriks end anda. Kõik muu meil ükskõik, mis ise me ei taha. Meis enestes kõik, kas hea see või paha. Me süda ja silmad need loovad maailma.
45) Meil merevood on vabad
Meil merevood on vabad ja võimsalt mühavad. Ja kodupinna metsad Meil vastu kajavad. Jää vabaks, Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind! Siis tuisku ega tormi ei karda Eesti rind. Meil kalur merel noota võib vabalt vedada. Ja rõõmulaulust põllul mets vastu kajada. Me vabal lainte voodel võib päike särada, Ja musta mulla põuest võib vili võrsuda.
46) Metsa läksid sa ja metsa läksin ma
Metsa läksid sa ja metsa läksin ma, Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa tiralla-la Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka.:,: Püssi võtsid sa ja püssi võtsin ma, Ja püssi võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Karu nägid sa ja karu nägin ma, Ja karu nägid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Karu lasksid sa ja karu lasksin ma, Ja karu lasksid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Nahka võtsid sa ja nahka võtsin ma, Ja nahka võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Naha müüsid sa ja naha müüsin ma, Ja naha müüsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Raha said sa ja raha sain ma, Ja raha said kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma, Ja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Napsu võtsid sa ja napsu võtsin ma, Ja napsu võtsid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Purju jäid sa ja purju jäin ma, Ja purju jäid kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Koju läksid sa ja koju läksin ma, Ja koju läksid kaks karujahimeest ka. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,: Peksa said sa ja peksa sain ma, Ja peksa said kaks meest korraga. :,: Oh, hoi-ai-jaa jne. :,:
47) Metsavendade Laul
Seal metsaserval väike maja Kus elasid mu vanemad Seal metsaserval väikes majas, On pesa teinud punased. Ai–tsih, ai–tsah, ai–tsah, ai velled, Me metsavennad oleme! Ai–tsih, ai–tsah, ai–tsah, ai velled, Me metsavennad eestlased! Ja meil ei ole senti raha, Me peame metsas elama. Ja me ei saa, ei või, ei taha, Ei taha tiblat teenida. Ja sinu sõstramustad silmad, Ei iial unune. Sest sinu sõstramustad silmad, On võitnud minu südame. Ja oma lippu sini-musta-valget, Me ikka au sees hoiame. Ja koidikul siis selgitame, Kes on meist õige eestlane.
48) Mu isamaa armas
Mu isamaa armas, kus sündinud ma, :,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; :,: kuid siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,: Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal; :,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,: Oh õitse veel kaua, mu isade maa! :,: See maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka! :,: Su hooleks end annan ja truuks sulle jään :,: nii kaua, kui kord suren ja oma hauda lä’en! :,:
49) Mulgimaa
Mulgimaal, sääl on hea elada Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa Sääl on uhked metsasalud Suured jõukad eesti talud Kena neiu ka kaasaks sealt saad! Kes on sündinud, kasvanud seal Sellel armsaks sand on ilus Mulgimaa Kus on punapõski neiud, keda tublid eesti peiud Kosja mines ei unusta saa! :,:Tule mulle Manni, armastan vaid sind, Ainult sind tahan ma kaasaks kosida.:,: Väike Viljandi, Mulgi pealinn Juba aastaid palju püsinud on siin Ei läe meelest lossimäed Kust nii õrnalt käsi-käes Armud olles, meil tee läbi viand Ja all orus, seal peegeldub järv Suveõhtul mõnus aerutada seal Kui sul kaases väike neiu Keda siis kui saad kord peiuks Kosja mines ei ususta saa! Aastaid mööduvad, vanaks kord saad Aga Mulgimaa sul meelde ikka jääb Elad sääl või oled kaugel Rõõmust särab pisar laugel Kui sa terviseid saad Mulgimaalt Tuleks noorus veel kord tagasi Ei mind tuuled enam kaugele sealt viiks, Siiski õnnelik mul elu Sest mul kaasaks Mulginaieu Kellel laulsin kord laulu kord nii!
50) Mullu mina muidu karjas käisin (Karjapoiss)
Mullu mina muidu karjas käisin, Mullu mina karjas käisin. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Mullu mina karjas käisin. :,: Tegin mina pilli pajukoorest, Pilli tegin pajukoorest. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Pilli tegin pajukoorest. :,: Istusin siis mättale mängimaie, Puhuma siis pillilugu. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Puhuma siis pillilugu. :,: Salakesi kuulas minu mängu Karjapõlve kaunim neiu. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Karjapõlve kaunim neiu. :,:
51) Mustjala pulmarong
Kui mängumees lööb kuldsemad keeled Kaunimal kandlel kõlama Siis rõõmutuju vallutab meeled Silmadki paneb särama Lauliku leelo tammikust kõlab Pilved pinnal võimutseb Metsade põuest mereni kajab Hingedes hellalt õilmitseb. Me pillihääled tormava hoona Mändide latvu murravad Ja laululained võimsama voona Rannale rahne pilluvad Viiside ilust rahvale koidab Rõõmu ja õnne hulgana Laulude kaja raskused võidab Vendluse aateid kinnitab.
52) Mutionu pidu
Elas metsas mutionu, keset kuuski noori, vanu. :,: Kadakpõõsa juure all eluruum tal sügaval.:,: Kutsus kokku külalisi, karvaseid ja sulelisi. :,: Lendas vares, harakas, kull ja kaaren nupukas.:,: Vantsis uhkelt karuvana, veeres siili okaskera, :,: jänes nudisabaga, orav kikkis kõrvaga.:,: Joostes tuli väle põder, hiljaks jäi veel reinuvader. :,: Siis kõik lauda istusid, pidurooga maitsesid.:,: Karu imes mesikooki, jänes rüüpas kastejooki, :,: kaaren karusmarju sõi, kull see kurejooki jõi.:,: Põder limpsis samblasuppi, orav näris käbijuppi. :,: See oli päise päeva aal pilla-palla pillerkaar.:,:
53) Mäepere talgud
Mäepere Matsil talgud hoos ja nooremaid on palju koos, kivil kisub lõõtsapilli Juss, tööd teha on nii päris lust. Kõrevere Toomas, Sepa Priidik Alavälja Ants ja Näpsu Viidik, tegid aga tööd ja heitsid nalja, kiitsid Matsi kapakalja. Õhtuks juba tööd olid õiges soones, mehed aga käisid kõverjoones. Naised tegid laulu lustilise, Juss tegi viisi vindilise. Kõrevere Toomas, Sepa Priidik Alavälja Ants ja Näpsu Viidik, neljakesi heitsid nalja, kiitsid Matsi kapakalja. Palju seda tantsu ikka sõuad, palju seda õlut juua jõuad. Mehed aga sõrmed köitsid vinna, tegid maadlust üle rinna. Kõrevere Toomas, Sepa Priidik Alavälja Ants ja Näpsu Viidik, müttasid, et lõhki muru, habemetes muld ja puru. Kui juba Koeru kandist koitnud, uni oli kanged mehed võitnud, talgud peetuks kuulutati, kõiki hooneid tuulutati. Kõrevere Toomas, Sepa Priidik Alavälja Ants ja Näpsu Viidik, kiitsid Matsi talgutuju, tegid kõik, et jõuda koju.
54) Naabri Mari
Kuula, kus naabri Mari laulab, Nõnda, et ööbik teda kuulab. Ei nii lõo lõõritse, naabri Mari laulab, Ega ööbik häälitse, naabri Mari laulab. Mehed kõik jäävad mõnutsema, Naised ei hakka sõnutsema. Kõik nad tahtvad kuulata, naabri Mari laulab. Himu ühes huulata, naabri Mari laulab. Lõbusat Naabri Marist neiut Loodavad mõrsjaks saada peiud Et saaks koju linnukse kes nii kaunilt laulab Korjab hingest pinnukse sest et ikka laulab.
55) Noorus on ilus
Noorus on ilus, ilus on ka elu, kallis ja kaunis on me kodumaa. Teda võitnud me vanemate vaprus, hoia ja kaitse sina teda ka. Nautigem elu, kodu kaunist loodust, hõisakem eesti rahva vabal maal! Laulgem võimsalt lepikutes, laantes - elaja õitse, kasva kodumaa! Püha on kodu, püha on me priius, pühad on Eesti jõed ja järved ka. Au ja kiitus Taevaisal kõrges, valvaku ta meid hella käega. Eesti noored, vaprad kodukaitsjad, Isamaa auks nad valmis alati. Hoidkem kõrgel Eesti rahvuslippu sini-musta-valge värviga.
56) Oi külad, oi kõrtsid
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu, Kus parimad piigad ja pudelis õlu. Kus suveööd kaunistas kiikede kägin, Kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin. Oi külad, oi kõrtsid, kust hulkusin läbi, Kus korraga kogeda hääd sain ja häbi, Kust maantee viis mööda, kus redel viis lakka Kus armastus algas, kus igatsus hakkas. Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu, Kus piimased piigad, ja pudelis õlu, Kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled, Aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.
57) Pea õits’vad lilled
Pea õits'vad lilled, pea õits'vad roosid, Pea õitseb lill – ära unusta-mind. :,:Ma ütlen veel üks kord - noorus on ilus aeg, Noorus ei tule iial tagasi.:,: :,:Ei tule, tule ta, iial ei tule ta, Noorus ei tule iial tagasi.:,: Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad, Neist voolab välja magus viin. Üht neidu kaunist, kel sinisilmad, Ma kalliks pean nii lõpmata! Kui oled noor, siis ikka laulu, Laul vaimustab ja liidab meid.
58) Peo laul
Lähme aga laulma, lähme aga laulma, laulma nüüd, Meil pole aega oodata, kui kutsub pilli hüüd. Lähme aga laulma, lähme aga laulma, laulma nüüd, Kui kutsub, kutsub pilli hüüd. Neiukene kallis, neiukene kallis, lähme pidule, Tantsu ajal kingin sulle oma südame. Neiukene kallis, neiukene kallis, lähme pidule, Kingin sulle oma südame. Tule aga tantsi, tule aga tantsi, minuga, Ära anna korvi, raske on ju tantsida üksinda. Tule aga tantsi, tule aga tantsi, minuga, Sest, et raske tantsida üksinda. Tulge aga siia, tulge aga siia, pidu on hoos, Tangot, polkat, valssi samme keerutame koos. Tulge aga siia, tulge aga siia, pidu on hoos, Ja tantsu keerutame koos. Ja kui peale pidu, raske on meil pää, Ja enam ei seisa me kahe jala pääl, Siis võtame kapad täis, ja hüüame hurraa! Ja peame pidu edasi. Tulge aga kokku, tulge aga kokku, pidu täies hoos, Sööme, joome, lööme laulu, eesti rahvas koos. Tulge aga kokku, tulge aga kokku, pidu täies hoos, Ja eesti rahvas jälle koos, Ja eesti rahvas, peo hoos!!!
59) Puhu tuul
Puhu tuul ja tõuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’! Lubas küll, ei annud aga, nimetas mind joomariks! Nimetas, et purjus pääga varsa sõitnud vaeseks ma. Kus ma joonud kõrtsi kuivaks? Varsa vaevand millise? Oma raha eest ma joonud, sõitnud oma varsaga. Puhu, tuul, ja tõuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’!
60) Punapea Meeri
Oh, punapea Meeri, sinu leegitsev juus On süüdanud leegi minu lihas ja luus. Sind nägin ma suitsuses kohvikus, „Narsaani” seal limpsisid. Sind vahtisin, kustunud sigaret suus, Ja külmalt sa lahkusid. Ja teine kord nägin sind trammi peal, Kus istet sul pakkusin. Läks silme eest mustaks, kui keeldusid seal Ja tuimalt sa lahkusid. Ja kolmandal korral, kui Pihkva rong Kui saatus meid kokku viis. Siis viivuks mind müksas su silmade tung Ja jälle sa lahkusid.
61) Põdramaja
Põdral maja metsa sees, väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kopp-kopp, lahti tee, metsas kuri jahimees! Jänes, tuppa tule sa, anna käppa ka!
62) Saaremaa
:,: Ma vaatan paadist kiikriga, kui kaugel on see Saaremaa:,: :,:Ei paremat pole kusikil maal, Kui suisel ajal saaremaal.:,: :,:Seal Saaremaal ei kasva muud, Kui kadakad ja männipuud.:,: :,:Mu pruut on valge nagu tui, Ma nägin teda mullu sui.:,: :,:Tal mustad juuksed, valge kael, Ja kaela umber sametpael.:,: :,:Ma rüüpan merest soolast vet, Ja räägin kallimale tõtt. :,:
63) Saaremaa valss
Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased, kui nendesse vajutad hõõguva näo, ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod. Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,: Ning hämaras toomepuu lumena valev on sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näib! Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, öövaikuses lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav taevas su üle ja kirgliku suudluse esmane hurm. Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde- ning rõõmudeküllane päev. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu, kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk-neidu sa püüda ei saa. :,:
64) Sauna taga
Sauna taga tiigi ääres, Mängis Miku Manniga. :,:Püüdsid väikseid konnapoegi Lõhkilöödud panniga.:.: Mul kodu kaugel maha jäi, jäi, jäi. Ja väike neiu kurvaks sai, sai, sai. Ja kui ta kuulis, et läen ära kaugele, Ei tea, kas tulen tagasi või sinna jään. “Kuule, Manni,” ütles Miku, “Eks see ole kena konn? :,:See vist selle suure konna, Väike sugulane on.”:,; “Rumal Miku”, ütles Manni, “Ei see ole päris konn! :,:Suurel konnal neli jalga, Sellel ainult saba on.”:,: Sellest tekkis suurem tüli, Väiksel Mikul Manniga. :,:Selles tüli süüdi oli Konnapoeg sabaga.:,:
65) Seitse pruuti (Curly Strings)
Mul seitse pruuti on, neid kõiki armastan ja iga päev neist üht ma külastan. Ikka Eva esmaspäev, Terese teisipäev, Karoliina kolmapäev, Anette neljapäev ja reedel Roosike ja laupäev Liisake ja pühapäeval paks Pauliineke ikka reedel Roosike ikka laupäev Liisake ja pühapäeval paks Pauliineke Ja kui ükskord suren ma, mind võtvad leinata, mu haual käivad nad ja lilli panevad. Ikka Eva esmaspäev Terese teisipäev, Karoliina kolmapäev, Anette neljapäev ja reedel Roosike ja laupäev Liisake ja pühapäeval paks Pauliineke, ikka reedel Roosike ja laupäev Liisake ja pühapäeval paks Pauliineke. Kui surnust tõusen ma läen taeva elama, mul ikka pruudid ees, ma jälle võidumees. Ikka Eva esmaspäev Terese teisipäev, Karoliina kolmapäev, Anette neljapäev ja reedel Roosike ja laupäev Liisake ja pühapäeval paks Pauliineke, ikka reedel Roosike ja laupäev Liisake ja pühapäeval paks Pauliineke. Mul seitse peikat on, neid kõiki armsatan ja igapäev ma neid ka külastan. Ikka Elmar esmaspäev ja Teodor teisipäev, Kirill mul kolmapäev ja Neeme neljapäev, ikka reedel Ruudike ja laupäev Laurike ja pühapäeval paks Benjamiinike, ikka reedel Ruudike ja laupäev Laurike ja pühapäeval paks Benjamiinike.
66) Sigaretid ja viinad…
Kord oli mul naine ja natuke raha Ja pisike majake mändide all. Kõik oli nii kena ja enese teha Ja elu see veeres kui võõbatud pall Sigaretid ja viinad ja kirglised naised, Mu elu kõik tuksi on keeranud nad. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised, Ei hauaski enam neist rahu ma saa. Siis tuli üks sõber ja ütles, et lähme Ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits. Sest ajast see maailm on minule täpes. Nii valusalt nüpeldab issanda vits. Nüüd mullaga kaetud mu patune kere. Üks rohtunud haud asub mändide all. Oh, mööduja, sulle ma ütlen sealt –tere. Ja hoiatan tegemast kõike, mis halb.
67) Suur lilleaed
Ei talumees tüdrukult tahtnudki muud Kui kanala taga kord anda vaid Selgitust selles, mis kanad on väärt, Kuid piilus sealjuures ka tüdruku nägu Kui näinuks seal midagi uut Ja küsis, kas neiust ei saaks talle Abilist tallu, kes krips ja nii kraps, Peagi neil mõlemal oleks siis Suur lilleaed, ümber väikse maja. Särab ja lõhnab seal õitehurm - Elu on sinuga suur lilleaed! Kui tüdrukult isani jõudis see jutt, Siis papale peale näis tulevat Naer, sest ta hõõgudes näost nagu vask Seal hüüdis: see mees on küll täielik Ohver, sest kosimist nõuda võid talt Ning katsugu ainult ta hüpata Jõkke. Jah, sinna ta saada nüüd võib- Naisena oled sa lihtsalt üks Kui talumees nägi, et saatus on julm Ka üle nüüd jääb ainult teha veel Ülikond uus, olgu raha küll napp, Kuid südames vahutab ülekeev Rõõm, et saab säästetud teenija palk Ja laiskuse kontidest piitsutab Elu mis lõbus, kui haldjate mäng - Tähtsamaks paigaks seal ikka jääb
68) Sõdurid
Kord mina pargis tukkusin kisa peale ärkasin Kuulda oli pillihäält oh mis ime algab seal. Rahvas jooksis murruna kisa kära vaatama. Ai trika, ai trika need poisid toredad Jah sõdurid, ja sõdurid Nad mööda marsivad. Üks, kaks, kolm,…kott!!! Hakkas nurgas liikuma tsimmai ruudi ralla! Ja voodi poole kiikuma tsimmai ruudi ralla :,:Ai tsimmai tsimmai ah-ah-haa Tsimmai ruudi ralla!:,: Kes on paks ja higistab teisi kokku pigistab Kes on liialt lühike ronib teiste kukile Päevapiltnik nagu kilk hüüab: veel üks silmapilk! Väike kooliplikake, ise alles titake Vaatab aknast, näpp tal suus aga peas tal armastus. Kui ta õhtul koju läeb, musist ikka ilma jääb…
69) Ta lendab mesipuu poole
Ta lendab lillest lillesse, Ja lendab mesipuu poole; Ja tõuseb kõuepilv ülesse - Ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded; Veel koju jõuavad tuhanded Ja viivad vaeva ja hoole Ja lendavad mesipuu poole! Nii hing, oh hing, sa raskel a’al - Kuis õhkad sa isamaa poole; Kas kodu sa, kas võõral maal - Kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu vastu sull’ surmatuul Ja lennaku vastu sull’ surmakuul: Sa unustad surma ja hoole Ning tõttad isamaa poole!
70) Tiina, Tiina
Tiina, Tiina, Tiina, Tiina, Kuule kuidas sulle laulan lahke häälega Tiina, Tiina, Tiina, Tiina, Kuule kuidas suudlust küsin ulja meelega. Tiina, Tiina, mul on tantsu tuju, Ei ma lase sinul minna koju Keerutame tangot, polkat, valtsi Lööme tantsu kogu öö! Tiina, Tiina, hoia minust kinni Vaata, et sa ei kukku mitte õlletünni Tiina, tiina siis kui tõuseb päike Oled kallis, Tiina, Tiina, Tiina!
71) Täna me liigume
Täna me liigume küladesse, korteritesse. :,: Kus või ja munaroog ja värskelt lüpstud piim :,: :;: Ja üks väikene viin :,: Neiu, su voodike aidas on nii pehme kenake. :,:Sest nüüd on aeg sul minna ja ennast peita sinna, :,: Sest suvisel ajal algab ju koit. Neiu, nüüd olen ma siin, möödas on su ootamise piin. :,:Sa aidaukse suled ja voodis pehmed õled:,: :,:Siis õnnelik sa:,: Neiu, sull’ tuksub mu rind, aga veel ei võta mina sind, :,:Oh, oota veel paar kuud, siis jälle annan suud:,: :,:Ja toon sõrmuse sull’.:,:
72) Türsamäe polka (Päike veerend)
Päike veerend pilvede põue Õhtuseid hääli vaid kuuled Päev on jõundnud varjude õue Vaikus on suigutand tuule Suviharja öö nii valge Õhetamas tantsust palged Meeled tulvil soojalt tuksuvat hurma Hõiskame koidiku algel Loen su silmist kelmikat juttu, Naeratus vallutanäd huuled Saadad soove nurmede uttu Lauludes lembuses luule Suviharja sõpruse seemet Külvame tantsude kaares Laulu kaja rannal ja neemel Rõkkavad järved ja saared
73) Valgeid roose
Ei tee mind kurvaks see, mis läind, ja milleks? Mul on üks päev, mis meelest eal ei kao. Kui murdsin sinu sülle tõrksaid lilli, ei mõelnud, et vaid mälestuste jaoks. Valgeid roose, valgeid roose, neid, mis ääristasid aiateid. Tõin ka teisi kauneid õisi, kuid su süles meelde jäid vaid need. Sa hoiad süles neid mu igal sammul, neis alles jääb üks ammu möödund päev. Ja aeda, mis on rohtund juba ammu, sa jäidki seisma, lõhnav sülem käes.
74) Vana ja väsinud
Ta on vana ja väsinud mees ja üksindus on tema silmade sees, vaid noorust ta meenutab veel, see eluvaimu hoiab tal sees. Ta seisis kui isa mu teel, kui läksin, el natuke tantsida veel. Ma nägin ta silmi, mis küsisid vaid, miks tänane noorus nii alla on käind. Kord raadios kõneles ta - me kõik olnud noored, neid mõistma ma pean. Kui suudlemas tänaval kedagi näeb, ta ohkab, miks noorus küll käest nõnda läeb. Ja plaate ta ostis kord poest, et kuulata seda, mis praegu on moes. Ta lukustas ukse, et keegi ei näeks ja ohkas, miks aeg nõnda kiiresti läeb.
75) Vana viis
Mängi mulle seda vanat viit Mida laulis emake Mõtted kaugele mind viivad siit Mälestuste rajale Mul meenud: Päev kraavi kaldal Palja jala ma jooksin Varba veriseks lõin Kaks kääru võileiba sõin Vastlüpstud piima ma jõin Siis püüdsin noodaga kala Järvelt viskasin lutsu Paadist kaotasin mõla Kaugelt kostis karjakella kõla Meeles ikka see päev!
76) Viina joo…
:,: Viina joo kui noor veel oled sa, Küll vanaduses aega on karskust pidada.:,: :,:Milleks meile vaja seda ämmamoori maja, selle pummeldame maha, lähen metsa elama:,: Aga linnukene laulis oksal lit-lit-lit laulis lit-lit-lit, laulis lit-lit-lit See ämmamoori maja on üks igavene sitt, lähme lepikusse elama. Joome maha selle ämmamoori maja, joome maha, joome maha, seda risu ega rämpsu pole vaja. Lähme lepikusse elama. Ma Riksu Kaarel, ma pole pätt tralallalla, mul Paljassaarel on oma hütt tralallalla. Ma rändan siin ja rändan seal ja kauneid naisi kokku vean, ja minu trumm lööb plinn ja plõnn tralallalla. Ilma õlle, ilma viina, ilma naisteta, on Riksu Kaarli elu lausa võimata. Ma Riksu Kaarel, ma pole pätt tralallalla, mul Paljassaarel on oma hütt tralallalla. Ma rändan siin ja rändan seal ja ?samakonni? kokku vean ja minu trumm lööb plinn ja plõnn tralallalla. Suitsu tee kui noor veel oled sa Küll vanaduses aega on kopsul ravida. Lapsi tee kui noor veel oled sa Küll vanaduses aega on neid üle lugeda Tantsu löö kui noor veel oled sa Küll vanaduses aega on nurga istuda. Armasta kui noor veel oled sa Küll vanaduses aega on südant ravida.
77) Viljandi paadimees
Käe ulatab noor paadimees, nii lahkelt neiule, Kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. Ah silmad, need silmad Ei iial unune, Need ilusad sinised silmad Mul võitsid südame. Kui neiu paadis algab sõit, täis õnne kõik maailm. Ja neiu palgeil kumab koit, ning rõõmust särab silm. Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, Silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. Hulk aastaid läind, ja Viljandi järv ikka kohiseb. Hall paadimees veel ikkagi neid silmi igatseb.
78) Väike maja/Mere ääres väike maja
:,:Kui on meri hülgehall ja sind ründamas suur hall :,: :,: Nii hea, nii hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on sind.:,: Seal kus vana kaev on, kriuksuv aiavärav on. Seal kus vana kaev on, kriuksuv aiavärav, värav on. Akna taga õhtu eel laev on mere poole teel ja mere ääres väike maja ootamas on sind.
79) Väiksed käed
Siin on minu väiksed käed ja väiksed jalad ka, Siin näete üht usinat pesupesijat. Ta peseb, ta peseb nii virgasti. Ta loputab, ta loputab nii virgasti. Ta riputab, ta riputab nii virgasti. Ta triigib, ta triigib nii virgasti. Ta puhkab, ta puhkab nii virgasti.
80) Õige valik
Süda, soovin, et su valik oleks vali. Kaalu, keda kallimaks neidudest pead - Ära tee vaid mõtlematult seda! Süda, hinda ainult õiget üle kõige - Neidu rõõmsatujulist, virka ja head, Et ma võiksin armastada teda. Kaks korda enam meil õnne on siis, Kaks korda kenam võib elu tunduda nii. Süda, hinda ainult õiget üle kõige - Neidu rõõmsatujulist, virka ja head, Et ma võiksin armastada teda.
81) Õllepruulija
:,:Vat sina oled Juhan ja mina olen Jaan, Kõik värava postid ma pikali a’an.:,: Ma lõbus õllepruulija, hõissa ja hõissa. Ma pruulin õlut lauluga, hõissa ja hõissa. Kui õlu vaadis vahutab, hõissa ja hõissa. Siis tean, et varsti ta valmis saab, Siis juua saab, jah juua saab. Mind õlu alati kosutab, Joon kõikide terviseks ma, AH HOI!!!
82) Ärkamise aeg
Meri siin seisma jäi, keegi peatas ta, kallas veest jagu sai, kaldast algas maa: tasane, kullane, kivine, mullane, pilvine, tuuline, ootust täis. Peagi siin kokku said esimemm ja -taat, vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid. Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt, oli töö, oli vaev sellel maal. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu hingele lähedal. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa oled mu südames sügaval. Tulega, mõõgaga tuli võõras mees, häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi. Langes taat, memmeke, lapseeas vennake, pisaraist märjaks sai kogu maa. Eestimaa, Eestimaa … Isa meelt, emakeelt hoian sellel maal, taadi maa, memme maa endiselt on ta: tasane, kullane, kivine, mullane, pilvine, tuuline, ootust täis. Eestimaa, Eestimaa … :,:
83) Öö pime
Öö pime ja paat lõikab vahutavat merd, Silmapiirilt kaob Eestimaa rand. :,:Jälle Maarjamaa pinnal voolab sangarite verd, Mida rõhunud lubjavildi kand.:,: Armas Eesti anna andeks, et sust lahkuma ma pean, Kuid mälestus sinust mulle jab. :,:Õitseb sirel, saabun tagasi seda kindlasti küll team Anna sulle oma relvastatud käe.:,: Armas Taaraisa juhi Soome sepa poole teed, Sealt same me relvi ja nõu. :,:Meie esiisad aastasadu käinud seda teed, Neid ei kohutanud tormised veed.:,: Ei Eesti pinnal iial kasva võõra riigi taim, Ei pooleli jää Lembitu töö, :,:Ei punalipud sini-musta-valget katta saa, Ei iial ei kordu jüriöö.:,: :,:Ei iial ei kordu jüriöö.:,:
84) Ütle meri, mu meri
Merel puhumas on tuuled, tuuled need on trotsi täis. Kas mind suudlesid su huuled või ehk tuul neist üle käis? :,: Ütle, meri, mu meri, miks sa siia mind tõid, Ütle, meri, mu meri, kas ma lahkuda võin? :,: Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis. Palju tähti alla langes, palju rohkem alles jäi. Mere kaldal liivaluited, luited need on jälgi täis. Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis? Merevetel sõitvad laevad, palju laevu merre jäi. Mere kohal särab taevas, taevas see on tähti täis.